Privés käis järjekordselt räige andmine.
Algas kõik kuidagi skeptiliselt, ei olnud ei raha, ei tuju.
Vedasime ennast lõpuks kohale, asi läks paremaks. Kellegi sünnipäev oli, saime sisse täiesti tasuta, fantastiline!
Ja kelle sünnipäev see oli?
"See tüdruk on maailmas üks kõige tuntuim eestlasest tantsija..."
Olin sattunud ühte kampa hunniku tantsijatega. Harju meistrid, Eesti meistrid, EUROOPA MEISTER (neiut võib näha mandarini Fizzi reklaamis, vist). Sama loll tunne kui minna veinidegustatsioonile ise veinist mitte midagi teades. Peale meie ei olnudki alguses nagu kedagi, asusime ringi ja tegijamad vennad hakkasid omavahel võistlema, vähemtegijad plaksutasid niisama ringis kaasa ja jõid õlut-siidrit.
Mingi hetk oli rahvast juba nii palju, et ära me ei mahtunud. Sellel hetkel lõid 3 hunti karjast lahku ja läksid ise õnne otsima. Rahvamassis tundsin ennast suhteliselt kindlalt ja tõmblesin ringi nagu wanna-be Timberlake. Ise olin endaga rahul.
Sõpru-tuttavaid oli jälle palju ühte kohta sattunud. Tuigerdasin mööda saali ja tegin igal pool väikse tantsu. Lõpuks peatusin koos meie rootslasest püsikliendiga restoran Basiiliku neiude juures.
Kõik on hea, peale vässu ja peavalu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar