Privé, Sa imed. Sajaga.

Oli planeeritud tore õhtu klubis Privé. Panime ennast listi ja kõik oli tore.

Ostsime Melliga Bacardi Apple'it, jõime selle ära (koos mu vanematega - nali omaette), läksime linna. Linnas läksid meie teed lahku, mina Ribesse, Meelis Stereosse.

Ei kahetse seda otsust, Bill (vale nimi!!) oli seal, samuti veel Ribe kõrgkvaliteetset teeninduspersonali. Paar drinki, tulime Prive poole. Järjekord. Poh, me oleme ju listis!

Tegime Stereos veel ühed dringid Marju ja Katiga ja Billiga(valed nimed!!). Lõpuks liitus minuga ka Lydia. Jõin Billiga oma rumm-koksi, kui Marju ja Kati karjusid, et nad lähevad sisse. "Ok," miks mitte. Lydia oli ka järjekorras ja Bill hakkas lahkuma, kõik näis sujuvat.
Privé ees oli päris palju tuttavaid. Kuigi mul tuttavaid eriti ei ole (Orkutis sõpru ainult 241), oli neid päris palju.

Ja siis hakksin ka mina sisse minema. Kui ennist mainisin, et ei kahetse Ribesse minekut, siis nüüd oli teisiti.
Kas ma ootasin 45 minutit? - Jah.
Kas ma ootasin kuskil tagareas? - Ei.
KAS MA OOTASIN 15 MINUTIT "LYDIAGA" ESIREAS? - Jah.
Kas ma sain sisse? - Ei.
Ei?

Mis mõttes? Ma olen kahes listis ja ma ei saa sisse? Turva räägib, et klubi on täis, samal ajal laseb Madis+6 sisse, minut hiljem Kati +7. Täis? Nagu mida v***u?!

15 minutit seista Lydiaga punase nööri ees ja ei küsita mitte midagi, ei tehta väljagi. Minge p****e.

Ei taha kunagi enam Privé-sse, see koht sakib. P***i. Ma võinuks 2 tundi tagasi magada juba, et homme tööl värske olla. Ma oleks hoidnud kokku 300 krooni, olles rahulikult kodus.

Privé = sitt turva = sitt klubielamus = SITT KOHT.



(suht pissed off)