Jõuluküpsis

Käisin just pokkerit mängimas, oli tore, nägi vanu sõpru-tuttavaid ja naerda. Ei kahetse. Ja Riiniga sain (kuigi joogise peaga) suhteliselt hästi läbi, mis oli väga tore, sest natuke oli sinna minnes pelgus (ja ma ei tea, kas see on sõna või ei :P ).

Aga ometi ei saanud see olla viimasel ajal viimane kord, kus said alkoholi tarbitud, ega?

Oh ei.

Jõulud olid märjad*. Ja kui ma ütlen märjad, ma ei mõtle higistavat elutoaakent, ma mõtlen paduvihma sellel samal aknal. Kohutav.

Platziga, perega, suurema perega, sõpradega -- kõigiga sai kolme päeva jooksul võetud. Midagi ma siiski ka kahetsen (näiteks tarbituid koguseid, mõnda vastuvõetud otsust), aga enamasti olid pühad hästi vastu võetud: olemine pere ja muude kallite inimestega.

Kõige enam kahetsen neiu Mitmel-reisil-koos "ülelaskmist", see ei olnud meelega, aga nii ta läks. Huvitaval kombel suutsin ma üle laste kõik endale kõige tähtsamaks peetavad inimesed. Väga tore!

Tahaks veel kirjutada, enne kirjutama asumist oli veel igasuguseid mõtteid -- varastatud arvutist, puhkusepäevadest (neid on mul muide 26 pluss järgmise aasta omad), uutest ja vanadest sõpradest -- aga meeles on ainult märksõnad, mitte jutustada vajavad jutud.

Kahju.

Ja tegelikult ongi kahju arvutist, sest mul on seda tööasjadeks vaja. Uue finantseerimiseks pidin raha võtma korteifondist. Korteri jaoks oli raha juba koos, õnnetuseks suutis mingi räige pederast mulle toreda laksu mööda nägu laksata, et pühad jumala eest väga ilusad ei tuleks. Nagu lauajupiga mööda pead. Serviti.

Story of my life.

*silmas pean alkoholikoguseid

Perses

Pea käib mitmendat päeva ringi, täna juba päris korralikult.

Ei tea, mis saab, aga eriti ei meeldi.

Elu

Joon vähem, seiklen vähem -- sellest ka vähenenud postituste hulk. Igav.

Igastahes, mingi päev tuli idee, et teeks uue blogi, taksodest. Alati midagi mainimisväärt ei juhtu, aga vahel küll.

Pöördepunkt on küll tulnud, tegin endale FACEBOOKI!