Uhkus

"Sa oled uhkeks läinud, ei kõlba enam suhelda."

Ütleb inimene, kes põhjust ei näe.
Ütleb inimene, kes ei ole kunagi tööl, kui ma sinna lähen.
Ütleb inimene, kes minuga ise kõige vähem kontakti otsib.


Aga tegelikult, tõesti, Ma olen uhke. Kas Ma ei ole seda kogu aeg olnud?


Ou, ja see kuradi suhtlemise teema üldse. Kas te ei ole aru saanud, sõbrad, et ma ei ole kuigi aktiivne esimese sammu tegija? Loodan, et see ei ole midagi uut: ma suhtlen nendega, kes tahavad minuga suhelda, ehk siis kes hakkavad minuga suhtlema. Mulle tundub, et enamus seda teavad ja on sellega harjunud.

Ja ma tean, kui närvidele mu passiivsus võib käia, aga selline ma olen - Uhke :S

Erkki reis Rimide vahet

(Platzi läheduses on kaks Rimi: endine kaubahall ja sadama Rimi. Need on enam-vähem võrdsetel kaugustel, kaubahall on natuke lähemal. I guess, anyway)

Tüüpiline enne-tööd poeskäik, vaja oli jäätist, kala, mett jms. Kui uksest välja lähen, hakkab natuke tibutama. Jooksen ruttu kaubahalli, jõuan enne vihma ära käidud.

Jah?



Ei.
Kui ma kaubahalli poolel teel olen, läheb vihm väga tugevaks. Ei ole viga, natuke saab soeng kannatada!

Saan sealt kõik, peale kala. Kala on kõige rohkem vaja, ei jää muud üle, kui kõndida sadama Rimisse. Vihm on selleks ajaks eriti raju.

Ei ole viga, saan märjaks, so what?

Astun Rimist välja ja söön saiakest, kui vihm läheb veel tugevamaks. Umbes siis hakkan mõistma, et ma olen debiilik ja oleks võinud natuke oodata.

Otsustan edasi minna, kui läheb vihm veelkord tugevamaks.

Jõuan sadamasse ja olen täiesti läbimärg. Inimesed vaatavad mind, neil on minust kahju. Mul on endast kahju.

Lähen ostan kala ära, aga maksta ei saa, sest kell on juba 10 läbi kõik kassad on täis soome alkoholituriste, kes Longero-kohvreid korvist lindile laovad.

Loo moraal on vast see, et peaks alati juuksegeeli kaasas kandma, sest muidu peab terve päev ilma soenguta olema!

Jee, päike!!

Päike on nii soe, tuult eriti ei ole. 25,8 kraadi näitab mul juba akna taga.

Randa? Ei!





Tööle.

Kiired ajad kiirel ajal

Olen jõudnud palju teha! Või noh, pigem olen jõudnud palju hängimas käia!

Monopoly-Scrabble'i õhtu Liisa ja Mardiga, kus liiter veini sai näkku joodud. Hommikul oli halb, aga see selleks.

Eile sai Platzis vähe möllatud, Jackson oli teema ja seda oli ka alkohol -- liialdasime mõlemaga.

Täna saatsime Liisa Ribe terrassil vahuveini saatel Londoni poole! Teise pudeli tegi Urmet vähe šhow´ga lahti, nimelt lõi ta suure noaga korgi koos kaelaga pealt ära. Vinge! Kingitus läks täkkesse, mis oli hea, sest tavaliselt ma ei suuda head kinki välja mõelda!

Ja kui ma Andyle hakkasin ta kodu võtmeid tagasi andma, ütled ta "you don't have to give them back, you might need them some day when you come from the club or something. Just let me know first, so I won't scare you walking around naked." -- Hea!

"Tuled Õllekale? Ma saaks su tasuta sisse."

-"Tegelt ma olengi Pirital ja buss juba tuleb, OKEI."


Ribe sai eile kahe aastaseks, lõime kokku šampanjaklaase ja tšillisime niisama. Kohale tuli meid ülivähe, mis oli natuke jama, aga mis seal ikka..

Ribest lendasin Andy juurde, kus serveeriti kalkunit. Ahjaaa, kalkuni kõrvale jõime Jean Leon 2002-e (see on see koht, kus mul hakkavad ilanäärmed jälle tööle). Sain ka kasside valvamise baaskursuse (If you call for him and he doesn't get in in like 3 minutes, tough luck, he'll get in tomorrow then!"). Nädalavahetusel elan siis Pirita kõrgete mändide all. Hea!

Ja Andy juurest koju minnes helistas mulle Mart. Läksin õllekale Padarit kuulama. Tubli poiss on.
Samuti on tubli poiss "Tanel Kuusk", kelle artistikaardiga ma tasuta sisse sain!

"Tegelt ka, mulle löödi vastu kätt"

-ütles Erkki, kui ta oli ühe oma õlletopsidest kahele eesseisjale peale valanud.

Reaalsus? Hakkasin kella vaatama ja keerasin rannet...
Peksa ei saanud, kõik hea!

Õhtu parim hetk ei olnud Moby, vaid õhtusöök Mardiga Kreisiraadio stiilis.